Natuke on veel jäänud pingutada, et eesmärgini jõuda. Kui varasemalt ei söönud ma hommikuti siis nüüd on see juba harjumus, et hommikul söön, vahepalad kipuvad ununema aga kui lõunasöök kätte jõuab, ei tunne ma näljatunnet. Ühesõnaga näljatunnet ei ole siiani tekkinud ja oma toidukoguseid olen vähendanud. Toitu otseselt ei kaalu aga silma järgi. Kui ma vanasti pelgasin süüa sepikut, makaroni siis nüüd söön. 
Vanust varsti juba 42 ja kaal ei ole väga suur, seega jätkan ka peale väljakutse lõppu trennis käimist, püüan igapäevaselt oma sammud 10 000 täis saada ja toitun vähemalt 3x päevas, jälgin koguseid ja küll see kaal ka vaikselt sinna 65 peale jõuab.