Wow meie kaks kuud challeng on möödunud lennates, see aeg on olnud nii mõnus ja sujuv- aeg iseenda heaolule rõhku pannes. Ma olen nautinud seda teekonda, minu lemmikud on pühapäevad. Toitude planeerimine ja ettevalmistamine nädalaks. Tunnen ka seda, et minu mind setis on paljugi muutunud, ma olen enda jaoks avastanud treeningud kodus. Isegi kui nädal algus oli kiire siis nädala lõpuks said kõik kolm trenni tehtud. Ka sellel nädalal olen teinud “järeleaitamise trenne” ehk eelmine nädal oli ära siis oli 0 trenni saldo siis tänaseks on 6 trenni tehtud. Mulle meeldivad väga need sinu trennid, kus tuleb järjest 3x kordust teha. Eelnevalt panin ainult rõhku jalutamisele aga suvepäevadel rääkisid, et lihasmass kulutab rohkem energiat. Mis on muidugi loogiline aga enne ei ole sellele nii mõelnud. Väljakutse alguses seadsin eesmärgi iga päev 10 tuh sammu ja üks osa nendest vähemalt 1h tempokat kõndi, check.
Mulle meeldib see enesetunne, kui trenn ja sammud on tehtud. Kui koduuksest välja minnes või trenni alustades on vässu peal ja tahtmist otseselt ei ole siis peale tegemist on taas energia sees.
Minu väljakutse teekonda on jäänud mõned päevad, kui olen Eestist ära olnud lähetuses ja ma ei tekitanud endale sellest stressi. Toitusid kaasa ei võtnud aga tegin kohapeal parimaid valikuid ja ka mõned koogi ampsud läksid suhu aga tagasi kodus jälle oma rada pidi edasi. Ma tunnen, et selle kahe kuuga on minus tulnud parem mõistmine, enda enesetunde ja enda keha kuulamise osas. Olen mõistnud, et teen seda enda pärast ja väike kõrvalekalle ei löö segamini kogu seda tulemust, mida olen saavutanud.
Minu uni on parem, enesetunne süües enda valmistatud toite on parim ja liikumine + trenn on saanud osaks minu päevas. See oli ka eesmärk, et saavutada järjepidevus ja harjumus endas.
Kindlasti peale tänast ei löö ma käega, vaid jätkan edasi oma teekonda ning sean väikseid eesmärke, mille poole püüelda. Pilte vaadates näen, et mu kehakuju on muutunud ja mis on eriti äge väiksem riiete suurus läheb selga. Sain endale nt osta teksad kiirmoe poest ( ja mitte isegi nende poolt pakutav suurim nr) ,pole seda ammu saanud teha või kui eelnevalt oli XL suurus siis täna läheb L selga. Minu jaoks on alati olnud “kaalulanguse” märgiks see kui lähevad jalga väiksem nr aluspükse ja täna ma olen siin, kus saan kanda väiksemat nr ja need ei ahista mind. Palju jõudu annab juurde ka see, kui tulevad komplimendid, annab kinnitust, et muutust on märgata ja olen head tööd teinud.
Ma tunnen ennast palju enesekindlamana ja täis energiat, et näha milleks ma veel võimeline olen! 🙂
Aitäh Liisa, kõige selle eest, mis sa teed- motiveerid ning toetad! Sinu trennid on vahest nii rasked aga panevad ületama iseennast! Sinu toidud on nii maitsvad ja head!
